Kogu tõde ehk mida Sa pead teadma D-vitamiinist

VÄRSKE RAPORT D-VITAMIINIST!

Eestlasi kiusab ränk D-vitamiini puudus! Õnneks aga on kvaliteetne D-vitamiin nüüd eestlastele kättesaadav! Kui sa resideerud Eestis rohkem kui 9 kuud aastas, siis kannatad sa tõsise D-vitamiini puuduse käes, sest sinu veres on D-vitamiini doos alla 20 nanogrammi milliliitri kohta, mis on 3x korda vähem kui su organismil tegelikkuses iga päev vaja on! Loe edasi, et saada teada, mida peaksid sa kohe praegu tegema, sest D-vitamiin on väga vajalik 3000 geeni tööks! Kokku on sul 25 000 geeni. See tähendab seda, et D-vitamiin on vajalik rohkem kui 10% geenide normaalseks tööks ja funktsioneerimiseks!

NB! „Kuigi suvel toimub D-vitamiini tootmine nahas päikese UVB-kiirte toimel, on suve lõppedes siiski 73% eestlastel D-vitamiini puudus,“ selgus 2009.a. Tartu Ülikooli uuringust. Põhjuseks asjaolu, et geograafiliselt paikneb Eesti 57. ja 60. laiuskraadi vahel. Kuna päike liigub madalalt, on päikese UVB-kiirgus efektiivne vaid ajavahemikul 10:00—14:00, kuid sedagi võib piirata pilvisus.
Viimastel aastatel on levima hakanud ka päikesekreemi rohke kasutamine, mis peaks kaitsma nahavähi eest. Kuid paraku ei teata, et päikesekreem blokeerib rohkem kasulikku UV-B kiirgust kui ohtlikku UV-A kiirgust. Nii et kokkuvõtvalt võib öelda, et kreemitamisega teevad inimesed endale hoopis karuteene — organism ei suuda talveks D-vitamiini varusid vajalikul hulgal koguda (sünteesida). Tekib puudujääk.

EESTLASTE TERVIS JA PIME AEG

Inimkeha on võimeline tootma sadu erinevaid naturaalseid antibiootikume ehk antimikrobiaalseid peptiide. On teada, et inimesed, kellel on neid peptiide rohkem, haigestuvad külmetus- ja viirus- (s.h. ka hepatiit) ning kopsuhaigustesse vähem või ei haigestu üldse. See fenomen oli teadlasi huvitanud juba aastakümneid, kuid kuni 2006. aastani ei teadnud keegi, mis põhjusel on mõnel inimesel peptiide rohkem kui teistel. Õnneks aga lahendas selle mõistatuse professor John White koos oma kolleegidega McGill Ülikoolist. Nimelt selgus, et antimikrobiaalsete peptiidide tootmist reguleerib kolekaltsiferool ehk D-vitamiin. See avastus viis omakorda järgmise küsimuseni: Kui palju inimesi on suvel gripis või põeb külmetushaigusi? Mõned üksikud. Seega, kuni 2006. aastani arvati tõsimeeli, et külmetushaigused ja gripp tabavad elanikkonda talvel (pimedal ajal) seepärast, et inimesed veedavad üha rohkem aega kinnistes ruumides, kus nakatumine on lihtne. Lisaks oli levinud eksiarvamus, et külmetushaiguste levikut talvekuudel soodustab suurenenud õhuniiskus. Aga tänu John White’i läbimurdele on teada, et inimeste haigestumine talvel ja vähene energilisus on tingitud hoopis D-vitamiini puudusest, sest kolekaltsiferooli tase veres on langenud kuni -70% sellest, mis oli suvel. Sellist olukorda nimetatakse D-vitamiini puudujäägiks.
Kokkuvõte: Antimikrobiaalsed peptiidid on täiendavaks abijõuks inimese olemasolevale immuunsüsteemile, sest muudavad immuunsüsteemi „targemaks“.

D-VITAMIIN JA EESTLASTE SÜDAMEPROBLEEMID

Harvardi Ülikooli allüksuse Health Professional Follow-up Study (HPFUS) uuring, mida juhtis Dr. Edward Giovannucci, tegi kindlaks, et uurimisalused mehed, kellel oli D-vitamiini vaegus (alla 15 ng/ml), said südamerabanduse/infarkti 242%-protsenti tõenäolisemalt meestest, kelle D-vitamiini tase oli vähemalt 30 ng/ml. Tänu sellele uuringule ja asjaolule, et 73% eestlastel on D-vitamiini puudujääk, võime lõpuks ometi mõista, miks on Eesti südamehaiguste ohvrite arvult Euroopas esikohal. Kui varem arvati, et südamehaigustest põhjustatud surmad toimuvad talvel seetõttu, et inimesed hindavad oma võimeid lume koristamisel üle, siis nüüd teame, et põhjus peitub enam kui kolmveerand juhtudel D-vitamiini ehk kolekaltsiferooli puudujäägis.

NB! Meestel hakkab luutihedus hõrenema alates 40-eluaastast ja naistel ligikaudud 10 aastat enne menopausi algust. See on tingitud sellest, et keha võime naturaalset D-vitamiini sünteesida väheneb iga aastaga 20-30% ja nõnda tekibki kolekaltsiferooli puudujääk. Menopausis naistel, kes saavad piisavas koguses D-vitamiin, imendub kaltsium 65% paremini.

Lisaks sellele, et D-vitamiin suurendab vastupanu infektsioonidele, kasvajatele ja mitmetele ainevahetushaigustele, on ta seotud ka normaalse südametegevuse, verehüübimise saavutamise, stabiilse närvisüsteemi ning vererõhu säilitamisega.

TABEL: D-VITAMIINI PÕHIFUNKTSIOONID

Kaltsiumi imendumine ja reguleerimine (luud ning hambad)
D-vitamiini puudusel alaneb kaltsiumi imendumine ja ladestumine luudesse, samuti luukoe uuenemine. See omakorda viib luukoe kaotusele ja luutiheduse vähenemisele, mille tagajärel suureneb risk luumurdude tekkeks. Olukorra edasi arenedes tekib osteoporoos (skeleti haigus). Reumatoloog Riina Kallikorm sõnul on: «D-vitamiini tase otseselt seotud mitmete luude tervise aspektidega.» S.h. skleroosis multipleks ja reumatoidartriit.NB! D-vitamiini toimel toimuv kaltsiumi reguleerimine on tähtis ka närvisüsteemi funktsioneerimiseks ning ülivajalik fosfori imendumiseks, sest just fosfori abil toimub luustiku ehitus.
Energia
D-vitamiin annab energiat pimedal ajal — kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi (kotid silmade all), depressiooni ja masenduse eest.
Nahavaevused
D-vitamiin aitab kõikide nahaprobleemide korral. Leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi.
Rakkude diferentseerumine

Inimese keha/organism koosneb väga paljudest erinevat tüüpi rakkudest (näit. närvirakk, vererakk, lihasrakk, seemnerakk, munarakk, südamelihase rakk jne), mis moodustavad erinevaid kudesid.  Rakkude diferentseerumine on uute ning oma olemuselt erinevat liiki rakkude tootmine õiges kohas, õiges koguses ning õigel ajal. Tänu sellele on võimalik elusolendi kasvamine ja haavade paranemine. Kui mingil põhjusel saab see mehhanism kannatada või viga, hakkavad vohama muteerunud rakud, mis ühtejärge paljunedes tekitavad olukorra, mida nimetatakse vähkkasvajaks. Värskete uuringute põhjal on selgunud, et D-vitamiin on üks olulisemaid organismi abimehi, aidates rakkude diferentseerumisel “silma” ja kontrolli peal hoida.

Autoimmuunsushaigused
Diabeet, reumatoidartriit ning sclerosis multiplex on mõned näited autoimmuunsushaigustest, mis tekivad siis, kui inimese immuunsüsteem hakkab ründab omaenda kudesid. Neid haigusi seostatakse D-vitamiini puudusega, sest kui loomkatsetes D-vitamiini koguseid tõsteti, toimus loomadel paranemine.
Vererõhu reguleerimine
D-vitamiin osaleb vererõhu reguleerimises.
Ülekaalulisus
D-vitamiini puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu.
Vähkkasvajad

Viimase kolme aasta jooksul avaldatud uurimuste tulemused on näidanud, et D-vitamiini vaegust on põhjust seostada 17 erineva vähivormi, eriti rinna-, käärsoole-, eesnäärme- ning kopsuvähiga.

Ka juba 60 aastat kestnud vähiuuringutes on selgunud, et riikides, kus on päikest rohkem, on vähki haigestumine madalam. On leitud seos D-vitamiini ja vähi vahel.

D-vitamiini puudujäägi alla kannatavad naised haigestuvad enamasti rinna-, põie-, munasarja- või käärsoolevähki.

NB! Täiendavad kliinilised uuringud on veel vajalikud, et teha kindlaks, kui palju kahaneb vähkkasvajate tõenäosus D-vitamiini dooside suurendamisel.

D-vitamiin = selge mõistus ja hea mälu
Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse vorm, mille olulisim riskifaktor on vanus. Haigusele on iseloomulik intellektuaalsete võimete taandareng ja tõsised mälu häired. Hetkel on maailmas käimas uuring, mis annab alust uskuda, et seos Alzheimeri tõve ning D-vitamiini puudjäägi vahel on tõepoolest olemas.

Kui D-vitamiin nii tähtis on, siis miks Eesti arstid sellest midagi ei räägi?

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudengitele räägitakse D-vitamiinist ainult põgusalt. D-vitamiini teemal peatutakse vaid 2 minutit, ja peamine sõnum, mida noored arstitudengid teada saavad on see, et nad peavad vältima patsientidele D-vitamiini üledoosi andmist. Loomulikult on see ülim jama, sest Eesti tingimustes on D-vitamiini üledoseerimine praktiliselt võimatu. Ka elevandile mõeldud D-vitamiini doos ei tee inimesele pöördumatut kahju. Maailmas pole teada ühtegi juhtu, et D-vitamiin oleks mõnele inimesele saatuslikuks saanud. Tunnustatud arst John Cannel (Executive Director of Vitamin D Council) on öelnud: „D-vitamiini üledoosi pärast muretsemine on sama hea kui karta liivakõrbes uppumist.“ Veel üks John Cannel’i suurepärane selgitus: „Kui ühes päevas juua 8 klaasi vett, on inimesega kõik hästi, kuid kui ta joob 80 klaasi, siis ta sureb. See tähendab seda, et vee terapeutiline indeks on 10. Aga D-vitamiini terapeutiline indeks on rohkem kui 10.
Maailmas pole olemas ühtegi arsti, kes oleks kokku puutunud D-vitamiini mürgitusega, küll aga teab iga arst kedagi, kes on surnud joogivee liigtarbimisse (hüperhüdratsiooni).

Miks tudengitele siis rohkemat ei räägita?

Tartu Ülikooli meditsiiniõppejõud on ravimifirmadega heades sidemetes (koostööprojektid). Enamus õppejõudutest on käinud ravimifirmade poolt finantseeritud „õppereisidel“ ja muudes põnevates ning eksootilistes paikades. Unustada ei tohi ka Eesti väiksust. Paljudes ravimifirmades töötavad õppejõudude kursusekaaslased ja isiklikud sõbrad.
Tegemist on tõsielulise faktiga, mitte vandenõuteooriaga.

Aga nõukaaegse haridusega meditsiinitöötajad ja perearstid?

Enamus revolutsioonilistest avastustest D-vitamiini alal on tehtud alles viimase 10 aasta jooksul. See tähendab seda, et kui (pere)arstid ennast omal vabal ajal ei täienda ja internetis olevate avalike materjalidega ei tutvu, siis ei saagi nad midagi teada, sest selliseid koolitusi nagu ravimifirmad oma toodetele teevad, D-vitamiini jaoks ei korraldata. Ka Sotsiaalministeerium on välja öelnud, et vajadus D-vitamiini koolituste järele puudub. Seega ei jäägi arstidel üle muud, kui iseseisvalt lugeda artikleid (rohkem kui 44 000 erinevat) PubMedi andmebaasist (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed). Kahjuks aga pole paljudel arstidel selliseks iseseisvaks tööks aega ega tahtmist. Mõnda osa arste takistab ka tagasihoidlik inglise keele oskus.

Näiteks KaitseOmaTervist.ee korraldatud perearstide küsitlusest selgus järgmine:
27 arsti 30-st arvas, et D-vitamiini lisaallikas pole vajalik, kui suvel on paar korda nädalas päevitatud. Ainult kolm arsti teadsid, et oktoobri keskpaigaks on suvel organismi kogunenud D-vitamiini varud end ammendanud ning hädavajalik on kolekaltsiferooli igapäevane sissevõtmine. Muide, need 3 arsti, kes on asjast õigesti aru saanud ja teemat valdavad, töötavad väljaspool Tallinna.

Kuidas ma tean, kas mul on D-vitamiini puudujääk?

Ainus viis saada teada, kas sul on puudujääk, on teha vereanalüüs. On olemas ka sümptomid: Valu luudes, lihasnõrkus (trepist üles-alla käimine, toolilt tõusmine). Enamus inimesi on D-vitamiini puudujäägiga juba nii kaua aega elanud, et nad on oma olukorraga leppinud. Nad arvavad, et peavadki end sedasi sandisti tundma, sest sellises olukorras on nad olnud juba aastaid. Küll aga tunnevad nad otsekohest mõju ja posiitvset muutust elukvaliteedis, kui hakkavad võtma D-vitamiini tablette.

Võitlus D-vitamiini eest

Eesti on arenenud Euroopa Liidu riik, mille tervishoiupoliitikat kujundavad ravimifirmad (nagu ka teistes EL’i riikides). Sellest tulenevalt andis Sotsiaalministeerium 2005. aastal välja määruse, mille alusel keelati ära paljude vajalike vitamiinide ja mineraalainete käsimüük Eesti Vabariigi territooriumil. Eesti ametnikud läksid koguni nii hoogu, et keelasid kordades rohkem tootenimetusi kui nende kolleegid teistes EL’i liikmesriikides. Oli see siis põhjustatud altkäemaksudest või lihtsalt tahtmisest ravimifirmade esindajate heakskiitu pälvida. Igatahes, inimesed olid kurvad ja pettunud. Seejärel tekkis neil aga mõte paluda oma välismaal viibivatel sõpradel ja tuttavatel saata Eestisse nüüdseks keelatud vitamiine ja ravimeid postiteel. Mõnda aega sai selline olukord ka kesta, kuid siis sekkus jõuliselt Eesti Toll, hakates Eestisse saabuvaid postipakke massiliselt konfiskeerima. Sellise ülekohtuse kohtlemise osaliseks langes ka iga inimese hea sõber D-vitamiin. Paar kuud hiljem tõsteti D-vitamiin siiski lubatud toidulisandite nimekirja tagasi, kuid juurde lisati tingimus, et D-vitamiini kogus multivitamiini tabletis peab olema minimaalne ehk inimkeeli öeldes: „Nii pisike, et sellest mingit tolku poleks.“

KaitseOmaTervist.ee meeskond nägi mitu aastat ränka vaeva, et taastada inimesele sobiliku D3-vitamiini müük Eestis ning 2010.a. novembris see meil lõpuks õnnestuski! Saime Ravimiametilt loa tuua maale Inglismaa ühe tunnustatuma farmaatsiaettevõtte Lamberts© kvaliteetseid D-vitamiini (D3 kujul) tablette, mis on sobilikud ka allergikutele ja taimetoitlastele.

Oot-oot.. Kas D-vitamiini mitte juba ei müüda apteekides?

Apteekides müüakse D-vitamiini küll, kuid nendes tilkades ja tablettides on D-vitamiini kogus nii minimaalne, et tarvitaja organismi jaoks ei kaasne sellega mitte mingisugust efekti. Sama lugu on ka kaubanduskettides müüdavate multivitamiinidega.

NB! Eriti tähelepanelik tuleb olla ka lastele mõeldud Calcigran Forte närimistablettidega, sest need sisaldavad aspartaami (E951). Tegemist on suhkruasendajaga (200 korda magusam kui suhkur), mis tekib tööstuslikult alumiiniumi töötlemise tulemusena. Lisaks ollakse arvamusel, et aspartaam võib olla tugev neurotoksiin ehk närvimürk. Ettevaatlik tuleb olla ka kalamaksast saadava D-vitamiiniga, sest need tooted sisaldavad raskemetalle ja muid mürkkemikaalide jääke.

Ma olen kuulnud, et D-vitamiini esineb kahel kujul? Nii D2 kui ka D3′na?

See on tõesti nii. D-vitamiini on kahte sorti: D2 ehk ergokaltsiferool ja D3 ehk kolekaltsiferool. Mis on nende erinevus? Vahe on selles, et keha omastab D3 vormi 300x korda paremini kui D2′te. See tähendab seda, et D2 on praktiliselt kasutu. Aga seda enam on kummaline, et Eesti haiglates on endistviisi kasutusel D2-süstid.

NB! KaitseOmaTervist.ee müüb ainult inimesele kasulikku D3-vitamiini!
http://www.kaitseomatervist.ee

Mitu D-vitamiini tabletti peaksin ma võtma?

KaitseOmaTervist.ee sai Ravimiametilt loa müüa D3-vitamiini, mille üks tablett sisaldab kolekaltsiferooli maksimaalselt 10 mikrogrammi ehk 400 IU (rahvusvahelist ühikut). See on maksimaalne kogus, mis on lubatud Eestisse sisse tuua.

Kuigi Euroopa Liidul on seisukoht (mille on kujundanud ravimifirmad), et täiskasvanud inimesele piisab päevas ühest tabletist ehk 400 IU’st, on erapooletud teadlased ja arstid arvamusel, et Baltikumi ja Põhjamaade laiuskraadidel elavad inimesed peaksid tarbima vähemalt 4000 IU ehk 10 tabletti päevas, sest täiskasvanud meesterahva keha kulutab päeva jooksul ära just nimelt 3000-4000 IU’d D-vitamiini.
Aga seda, mitu IU’d (rahvusvahelist ühikut) D-vitamiini konkreetselt sinu keha IGA PÄEV vajab, saab kindlaks teha ainult vereanalüüsiga (25-hüdroksüvitamiin D test), millest on näha, milline on D-vitamiini tase sinu veres. Eestis on kasutusel kaks mõõtühikut: ng/ml ja nmol/L. D-vitamiini tase sinu ja su laste veres peaks aastaringselt olema kõrgem kui 50 ng/ml (125 nmol/L). Informatsioon, kus ja kuidas vereanalüüse anda saab, on kirjas allpool.

Miks on tähtis, et mu D-vitamiini tase oleks kõrgem kui 50 ng/ml (125 nmol/L)?

Alates sellest tasemest toimub D-vitamiini õige farmakokineetika ehk imendumine organismi. Tänu Bruce Hollis, Robert Heaney, Neil Binkley ning nende abiliste kauaaegsele uurimistööle teame, et enne kui pole saavutatud 50 ng/ml (125 nmol/L) tase, on organism pidevas D-vitamiini „näljas“, ning alles siis, kui see number on kõrgem kui 50 ng/ml (125 nmol/L) alustab keha D-vitamiini tagavarude kogumist tuleviku tarbeks. See tähendab ka seda, et keha pole enam „näljane“ ning D-vitamiin on keha tähtsate bioloogiliste protsesside tarbeks koguaeg saadaval.
Sellega arvestades peaks D-vitamiini tase veres aastaringselt jääma vahemikku 50-80 ng/ml (125 kuni 200 nmol/L).

Samale informatsioonile tuginedes on tabelid koostanud ka maailmakuulus arst Dr. Joseph Mercola (mercola.com):

Puudujääk Optimaalne Vajalik vähi ja südamehaiguste
korral
Liiga palju
< 50 ng/ml 50-70 ng/ml 70-100 ng/ml > 100 ng/ml
Vanus Kogus (IU)
Kuni 5 35 IU x kaal x 2
5-10 aastat 2500 IU
Täiskasvanud 5000 IU
Rasedad naised 5000 IU

TÄHELEPANU: Enne vereanalüüsi tegemist on võimatu öelda, kas need soovitused on sulle sobilikud. Võib selguda, et vajad veelgi suuremaid koguseid. Vitamin D Council on seisukohal, et testida võiks ennast kolme kuu tagant.

Kas ma siis toidust ei saa vajalikku D-vitamiini kogust kätte?

Väga rikkalikust toidulauast on võimalik kätte saada kuni 300 IU’d D-vitamiini, kuid kindlasti mitte 4000 IU’d. Seetõttu on parim allikas D-vitamiini saamiseks suvel päike ja pimedal ajal kolekaltsiferoolitablett. Ja kuigi skeptikute väide võib olla tõene, et peaksime toituma nagu meie vaarisad, tuleb meeles pidada, et meie kõikide toitumistavad ja -harjumused on tänapäeval midagi muud. Kas me sööme iga päev soolasilku, hülgerasva, odrakörti ja tuhas küpsetatud naerist?

Kus saab Eestis D-vitamiini taset mõõta?

Vereanalüüsi saab anda nii perearsti juures kui ka Diagnostikakeskuses ning Quattromedi laborites üle Eesti (Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Viljandis, Kiviõlis, Sillamäel). Vere andmise juhendi koos muude abistavate materjalidega saadame sulle koos D-vitamiini purgiga.

Kas ma peaksin muretsema D-vitamiini üledoosi pärast?

Tasub teada, et suvel päikese käes 15-30 minutit päevitades saab inimene ilma kaitsekreemideta kätte 10 000 – 15 000 IU-d. Ei ole täheldatud, et inimeste enesetunne seetõttu halveneks. Küll aga võib ületarbimine tekkida siis, kui manustada mitme aasta vältel järjest iga päev üle 50 000 IU.
NB! Päikese käes olles pole võimalik D-vitamiini üledoosi saada, sest keha kaitseb end nahas asuva melaniini abil, tekib päevitus.

Seda kvaliteetset Lamberts D-vitamiini on võimalik osta siit või klikata allolevale lingile:

Jah, tahan D-vitamiini!
(180 kapslit / 15 EUR)

OSTA SIIT!


D-vitamiin

Inimesele sobilik D3-vorm

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s